Aku kui ettevõtte lisatulu allikas

Energiaturg nõuab tasakaalu – toodetud ja tarbitud elektri hulk peab olema tasakaalus. Eestis, kus päikeseelektrijaamade arv kasvab, oleme aga silmitsi uute väljakutsetega. Päikesepaistelisel ajal on elektrihinnad madalad, mistõttu päikesejaamad ei suuda tulevikus enam kasumlikkust säilitada.

2025. aastal liitub Eesti Euroopa sagedusalaga, mis tähendab, et hakkame sagedust ise reguleerima. Siin saabki võtmeteguriks aku, mis osutades võrguteenuseid, aitab elektrivõrgus tasakaalu hoida ja samas ettevõtetele lisatulu teenida.

Kuidas aku(d) ettevõttele tulu teenivad?

1. Tipptundide energiavajaduse katmine: Aku võimaldab tipptundidel tarbida energiat salvestist, vähendades seeläbi kulusid ja sõltuvust võrgust.
2. Omatarbe maksimeerimine: Akud aitavad päikeseelektrijaamadel omatarvet suurendada, mis parandab päikeseenergia investeeringute tasuvust.
3. Arbitraaž – osta odavalt, müü kallilt: Arbitraaži kasutamine ettevõttes aitab elektrikuludelt kokku hoida ning luua uusi tuluvooge. 2024. aastal on Eestis olnud päevane keskmine minimaalse ja maksimaalse elektrihinna erinevus keskmiselt 150 eurot.

Energiaturg ja sagedusturg

Elektrivõrgu sagedus (Euroopas standardiseeritud 50 Hz) peab olema stabiilne, et tagada elektrisüsteemi usaldusväärne ja efektiivne toimimine. Kui elektritarbimine ja tootmine ei ole tasakaalus, võib võrgusagedus muutuda, mis omakorda võib viia süsteemi ebastabiilsuseni või isegi ulatuslike elektrikatkestusteni.
Kui sagedus langeb, aktiveeritakse esmane sagedusreserv (FCR) ning vajadusel ka sekundaar- ja manuaalreservid (aFRR, mFRR). Need on kolm peamist võrguteenust, mida akudega on võimalik osutada ja millega sagedusturul raha teenida.

Selleks, et akuga energiaturul kaasa lüüa, on vaja liituda virtuaalse elektrijaama (VPP) teenusega, mis koondab kokku väiksemad salvestussüsteemid ja viib need ühtse võimsusena energiaturule.

Turu tõhusamaks toimimiseks on Eestis levinud virtuaalsed elektrijaamad (VPP), mis koondavad väiksemaid energiasalvestussüsteeme.

Eestis ei ole akusalvestuse praktika veel laialt levinud, kuid Soome praktika  näitab, et  viimase aasta jooksul on 1 MW võimsust teeninud ühes kuus  30 000–40 000 eurot ehk aastas kuni 400 000 eurot. 

Millega võiks arvestada BESS-i (Battery Energy Storage System) ehk aku-põhist energiasalvestussüsteemi valides?

1. Kaugjuhtimise võimalus sagedusturul osalemiseks.
2. Garantiitingimused, sest aku töötab intensiivselt.
3. Vesijahutus pikema eluea tagamiseks.
4. Jälgitavad elemendid töökindluse suurendamiseks.

KOKKUVÕTE
Päikese- ja tuuleenergia volatiilsus toob kaasa energiasalvestuse vajaduse kasvu. Aku ühendamine virtuaalse elektrijaamaga aitab ettevõtetel energiat efektiivsemalt kasutada ning avab ettevõtetele uusi tulu teenimise võimalusi.
Kui plaanid oma ettevõtte energiakulud ja investeeringud tasakaalustada, on akulahendus väga mõistlik lahendus.