Viis sammu ideest teostuseni ärikliendile

Millele tuleb ärikliendil mõelda, et päikesepargi ehitamisega kulusid kokku hoida?

Allikas: Pixabay

Suure elektritarbimise tõttu paigaldavad tööstus-ja laohooned, kauplused, kaubandus-, jahutuskeskused ja logistikaettevõtted üha rohkem päikesepaneele.

Üldjuhul on see kindel ja tasuv investeering, mis ei sõltu börsihindade kõikumisest nagu näiteks aktsiad. Nagu iga investeeringu puhul, tuleks aga enne pikaajalist ja suuremat investeeringut kaaluda, kuidas ja kui kiiresti otsus ära tasub. On viis aspekti, mis tuleks enne otsuse tegemist kindlasti läbi mõelda.

1. Millised on kohalikud elektrihinnad ja kui kiiresti investeering end ära tasub?

Eksperdid hoiatavad, et üks mis kindel – tõenäoliselt elekter meie laiuskraadidel niipea odavamaks ei lähe. See tähendab, et mõistlik on uurida ka alternatiivseid elektritootmise võimalusi. Üks selline on isiklik päikesepark.

Esmapilgul võib päikesepargi ehitamise hind tunduda väga soolane, kuid tegelikult tasub selle loomisesse siiski investeerida. Praegu kehtivaid elektrihindasid arvestades ning olenevalt päikesejaama suurusest ja tehtud finantsinvesteeringust tasub investeering suure elektritarbimise juures end ära juba 4,5 aastaga. Kui elektrihind peaks veelgi kallinema (mis on üsna tõenäoline), on tasuvusperiood lühemgi.

2. Kas paigaldada päikesepaneelid katusele või maa peale?

Lisaks investeeringu suurusele ja tasuvusele tuleb valida ka koht, kuhu päikesepaneelid püsti panna.

Päikesepargi saab projekteerida nii maapinnale kui ka katusele.

Päikesepark on võimalik paigaldada pea iga tüüpi katusele. Probleeme võib ehk tekkida vaid väga vanade (näiteks üle 20 aasta vanuste) eterniitkatustega. Üle peab aga vaatama, kas katusel on piisavalt ruumi ja kas see on sobilikus seisukorras. Selleks peab laskma ekspertidel katuse üle vaadata ja hinnata, kas konstruktsioonid kannatavad lisaraskuse välja.

Maapinnale saab päikesepargi rajada siis, kui selleks on piisav hulk maad ja sobilik pinnas (ei liiga märg ega ka liialt pehme). Maapinnale eelistavad pargi rajada sageli maapiirkondade ettevõtted, kellele kuuluvad suuremad krundid. Muidugi on see väärt võimalus ka ettevõtetele, mille hoone katus on liiga väike või kehvas seisus või ei ole n-ö “heas” suunas.

3. Kas päikesepaneelid peab tingimata paigaldama suunaga lõunasse?

Tihti arvatakse, et päikesepaneelid peavad olemas kindlasti suunatud lõunasse. Üldjuhul annabki see parima võimaliku tootlikkuse, kuid alati ei ole see võimalik ja tegelikult sobivad Eesti kliimaga ka teistsugused lahendused.

Ekspertide sõnul sobib Eestisse kenasti ka ida-läänesuunaline paigaldus, mida soovitatakse näiteks paljudel juhtudel äriklientidele, kes tahavad päikesepaneelid paigaldada just lamekatusele. Ida-läänepaigalduse puhul on toodetud elektrienergia kogus umbes 15% väiksem võrreldes sellega, kui kõik päikesepaneelid oleksid suunatud lõuna. Samas toodab selline lahendus päeva jooksul ühtlasemalt elektritoodangut.

Foto: Pexels

Ida-läänesuunalise jaotusega süsteemis võib tavaliselt olla eri arv päikesepaneele, mis on suunatud kummaski suunas. Seega, kui ettevõtte kasutab pärastlõunal rohkem elektrit, võib paigaldada rohkem päikesepaneele lääne suunas.

Ida-läänesuunalisel paigaldusel on lamekatuse puhul veel järgmisi eeliseid.

• Katusepind kasutatakse ära väga efektiivselt. Ei ole haruldane, kus näiteks süsteemi koguvõimsus kasvab 30% või isegi kaks korda.
• Madal erikoormus (u 15 kg/m2) vs. 25…50kg/m2 lõunasuunalisel pargil.
• Madalam vatihind, sest kulub vähem paigaldusraame.
• Väiksem aastane eritootlus, kuid ühtlasem võimsusväljastus päeva lõikes.

Näiteks Saksamaal, mis Eesti kliimast oluliselt ei erine, on ida-läänesuunaline paigaldus saanud valdavaks paigaldusviisiks. Maal paiknevatel päikesejaamadel, kus omatarve puudub või on väike, tasuks endiselt eelistada lõunasuunalist paigaldusviisi.

4. Kui palju see kõik maksab ja kuidas finantseerida? 

Kui on läbi arutatud, missugused on päikesepargi paigaldamise võimalused ja mida vajad, küsi kindlasti täpne hinnapakkumine.

Muidugi tasub ka uurida, kas võimalik on ehk taotleda mõnda juriidilistele isikutele suunatud toetust või laenu (vaata nende kohta täpsemalt siit).

5. Kes päikesepaneelid paika paneb?  

Päikesepaneelide pakkujaid-paigaldajaid on turule tekkinud omajagu, kuid tõele au andes on nende tase üsna varieeruv. See tähendab, et võimalike koostööpartnerite tausta tuleb uurida väga hoolikalt. Paar õhtust vahetust tehases pingioperaatorina ei anna põhjust pidada ennast päikesepaneelide spetsialistiks ja päikesepaneelide kasutusjuhendi läbilugemine ei tee kedagi veel usaldusväärseks paigaldusguruks.

Päikesepaneelide paigaldamisel tasub meeles pidada ka fakti, et odavam ei ole alati parem. Tasakaalu leidmine hinna ja kvaliteedi vahel on paigaldusfirma valimisel kindlasti võtmeteguriks.

Mõelda tasub sellelegi, et mõistlik on investeerida ka professionaalsesse monitooringusüsteemi koos ilmajaamaga. Sealt saadud info võimaldab hinnata jaama tegelikku seisukorda ja info tõlgendamisel on soovitatav alguses abi küsida edasimüüjalt.

Eesti PäikeseVägi pakub kliendile võimalust tellida päikesejaama olukorda peegeldavat tehnilist raportit. See võib tunduda esialgu ebavajalik, kuid tegelikult saab nii põhjaliku dokumendi koos detailsete mõõte tulemustega ning hinnanguga oma päikesejaamale.

Eesti PäikeseVäe meeskonnal on piisav kogemustepagas ja praktika, et neid vigu vältida ning olla usaldusväärne ning professionaalne partner nii päikesejaama rajamisel kui ka hilisemate hooldusega seotud küsimuste lahendamisel