Päikesepark aitab ettevõttel toota osa elektrist kohapeal ja vähendada sõltuvust elektrituru hinnakõikumistest. Kõige parem tulemus sünnib siis, kui päikeseelektrijaama tootmine langeb kokku ettevõtte päevase tarbimisega. Päikesepargi rajamine ei alga paneelide arvust ja hinnapakkumuste võtmisest, vaid tarbimisandmete, liitumisvõimsuse ja objekti tehniliste võimaluste analüüsist.
Kas sinu ettevõtte katus või maa-ala sobib päikesepargiks?
Esialgseks hinnanguks vajame vähemalt objekti aadressi, viimase 12 kuu elektritarbimist, peakaitsme suurust ja infot olemasoleva elektrisüsteemi kohta.
Kui suur päikesepark on ettevõttele mõistlik?
Üks võimalus on ehitada päikesejaam võimalikult suure lubatud tootmisvõimsusega. See võib olla hea valik, kui ettevõttel on suur päevane tarbimine, tulevikus lisanduvad uued elektritarbijad või süsteem kavandatakse koos energiasalvestiga. Teisel objektil võib parem olla väiksem lahendus, mille toodang kasutatakse peaaegu täielikult kohapeal.
Õige suurus leitakse tarbimisprofiili, võrku antava võimsuse, katuse või maa-ala ning investeeringu eesmärgi järgi. Aastane elektritarbimine üksi ei ole piisav lähteandmestik: oluline on ka see, millistel tundidel ja aastaaegadel energia kulub. Investeeringu tasuvus sõltub otseselt päikesepargi kavandamisel tehtud valikutest.
Katusepark või maapark?
Katusepark kasutab olemasolevat pinda ega vaja eraldi vaba maa-ala. Samas tuleb kontrollida katuse kandevõimet, katusekatte eeldatavat eluiga, tuleohutust, hoolduskoridore ja päästetööde võimalusi. Kui katus vajab lähiaastatel remonti, on mõistlik teha see enne päikesepaneelide paigaldamist.
Maapark võimaldab paneelide suunda ja kallet vabamalt valida ning hooldust lihtsamalt korraldada. Selle puhul lisanduvad maapinna ettevalmistus, geoloogia, konstruktsioonid, kaablitrassid, piirdeaed, ligipääsuteed ja võimalike lubade küsimused. Mõlemal variandil on oma koht ning plussid ja miinused – otsus tehakse objektipõhiselt.
Võrguühendus määrab sageli projekti piirid
Päikeseelektrijaama võimsust ei määra ainult vaba pind. Oluline on, kui palju tootmisvõimsust on liitumispunktis lubatud võrku anda ning kas olemasolev elektripaigaldis suudab kavandatud võimsust vastu võtta. Mõnikord saab süsteemi rajada ekspordipiiranguga, kuid see ei kaota vajadust kontrollida võrgu- ja kaitsetingimusi.
Suurema päikesepargi puhul tuleb varakult välja selgitada ka mõõtmise, kaugjuhtimise, tootmispiirangu ja võimaliku võrguliitumise nõuded.
Päikesepark koos akuga
Energiasalvesti võimaldab päeval toodetud energiat kasutada hiljem, vähendada võrku antavaid tippe ning juhtida ettevõtte võrgust võetavat võimsust. Aku võib aidata kasutada ära suurema päikesepargi toodangu ka siis, kui ettevõtte tarbimine ei lange tootmisega täielikult kokku.
Aku ei paranda tasuvust automaatselt. Tulemus sõltub aku mahutavusest ja võimsusest, juhtimisloogikast, elektrihindadest, võrgutasudest, võimalikest reserviturgude tuludest ning aku kasutuskoormusest. Akud ilma hea juhtimiseta on vaid kulu, nutikas juhtimine on vägagi oluline tasuvuse seisukohalt. Võib isegi öelda, et aku enda tehnilised eelised ja omadused on vähemtähtsad kui juhtimisteenuse kvaliteet.
Mida ettevõte päikesepargi ehitusprojektist saab?
Hea projekt annab ettevõttele rohkem kui seadmete nimekirja. Selles on kirjeldatud süsteemi elektriline lahendus, paneelide paigutus, kaablite ja kaitsete põhimõtted, ühendamine olemasoleva elektripaigaldisega, võrguettevõtja nõuded, monitooring ning hooldusvõimalused. Samuti peab olema selge, milliste eeldustega on arvutatud tootlus ja tasuvus.
Eesti PäikeseVägi projekteerib lahenduse nii, et ettevõttel oleks võimalik hinnata mitte ainult alginvesteeringut, vaid ka süsteemi mõju energiakulule ning tulevasi laiendusvõimalusi.
Päikesepark, päikesejaam või päikeseelektrijaam?
Neid mõisteid kasutatakse sageli sama lahenduse kohta. Tehniliselt on päikeseelektrijaam kogu elektrit tootev süsteem, päikesepark viitab tavaliselt suuremale katuse- või maapaigaldusele ning päikesejaam on üldisem kõnekeelne nimetus.
Alusta tarbimisandmetest
Mida täpsem on ettevõtte tunnipõhine tarbimisajalugu, seda paremini saab hinnata omatarvet, sobivat päikesepargi võimsust ja energiasalvesti mõju.
Korduma kippuvad küsimused
Kui suur päikesepark on mõistlik?
See sõltub ettevõtte tarbimisprofiilist, liitumisvõimsusest, vabast pinnast ja eesmärgist. Mõnel juhul on mõistlik kasutada kogu lubatud tootmisvõimsus, kuid see tuleb arvutada koos omatarbe ja võimaliku akulahendusega.
Kas päikesepark tuleb rajada katusele või maapinnale?
Mõlemad on võimalikud. Katuselahendus säästab maa-ala, maapark annab rohkem vabadust paigutuse ja hoolduse osas. Valik sõltub konstruktsioonidest, pinnasest, kaabliteekonnast ja majanduslikust tulemusest.
Kas päikesepargile tasub kohe aku lisada?
Jah, tavaliselt küll. Aku on mõistlik, kui sellele on selge kasutus: omatarbe suurendamine, koormustippude vähendamine, hinnajuhtimine või energiaturgudel osalemine. Ainult aku olemasolu ei taga paremat tasuvust, kindlasti peab olema komplektis juhtimisteenus.
Kui kaua päikesepargi rajamine kestab?
Ajagraafik sõltub projekti mahust, võrguettevõtja menetlusest, lubadest, projekteerimisest, seadmete tarnest ja ehitustöödest. Suurema projekti puhul tuleb arvestada kuudega, mitte ainult paigalduspäevadega.