Päikesepaneelide paigaldustöö algab enne seda, kui paigaldajad katusele jõuavad. Esmalt tuleb välja selgitada, kui suur süsteem objekti elektritarbimisega sobib, kuhu paneelid paigutada, milline inverter valida ja kas olemasolev elektrisüsteem vajab täiendamist. Korralik ettevalmistus aitab vältida olukorda, kus paneelid küll toodavad elektrit, kuid süsteem ei tööta tervikuna nii, nagu klient eeldas.
Soovid teada, milline süsteem sinu objektile sobib?
Saada meile objekti aadress, aastane elektritarbimine ja võimalusel mõned fotod katusest või paigaldusalast. Nende põhjal saame anda esmase hinnangu süsteemi suurusele ja edasistele sammudele.
Hea lahendus algab tarbimisest, mitte katuse täitmisest
Katusele mahtuv paneelide arv ei ütle veel, kui suur päikesejaam on majanduslikult mõistlik. Süsteemi suurust mõjutavad elektritarbimise maht ja ajastus, peakaitsme suurus, võrguettevõtjaga kokku lepitud tootmissuunaline võimsus ning võimalus või soov lisada hiljem akupank. Mõnel objektil tasub kasutada kogu vaba katusepinda, teisel on parem ehitada väiksem, kuid suurema omatarbega süsteem.
Päikesepaneelide paigutus peab sobima korraga nii katuse geomeetria kui ka inverteri elektriliste piirangutega. Arvesse lähevad suunad, kalded, varjud, paneelide ja korstnate vahekaugused, hooldusvõimalus, seadusandlusest tulenevad asjaolud ning tuule- ja lumekoormus. Hea paigutus ei ole lihtsalt võimalikult tihe ruudustik katuseplaanil.
Kas olemasolev elektrikilp sobib?
Seda saab öelda alles pärast kilbi ja elektripaigaldise ülevaatamist. Väikese võrguinverteriga süsteemi puhul piisab täiendavate kaitseaparaatide lisamisest. Hübriidinverteri, akupanga või varutoitega lahenduse korral tuleb kilbis sageli teha rohkem muudatusi, sest eraldi tuleb lahendada mõõtmine, energia liikumise juhtimine, varutoiteahelad ja nõuetekohased kaitsed.
Kui olemasolevas kilbis ei ole piisavalt ruumi või selle ülesehitus ei sobi uue süsteemiga, on tehniliselt parem paigaldada lisakilp või olemasolev kilp ümber ehitada. See võib pakkumise hinda tõsta, sest tööd võivad minna vägagi ulatuslikuks, kuid aitab vältida hilisemaid rikkeid, seletamatuid väljalülitumisi ja väldib ohtlikke olukordi.
Katuse, kinnituste ja kaablite lahendus
Kinnitusviis valitakse katusekatte ja konstruktsiooni järgi. Kivikatuse, valtspleki, trapetspleki, lamekatuse ja maapaigalduse jaoks kasutatakse erinevaid süsteeme. Katuse läbiviigud, kinnitused ja kaabliteed tuleb kavandada nii, et vihmavesi pääseks liikuma, katusekate ei saaks kahjustada ning juhtmed ei jääks vastu teravaid servi või lahtiselt katusele.
Päikesepaneelid ei riku korras katust, kui kasutatakse sobivat kinnitussüsteemi ja järgitakse tootja paigaldusjuhiseid. Lekkerisk tekib tavaliselt siis, kui kinnitusi paigaldatakse valesse kohta, läbiviigud tihendatakse juhuslike materjalidega või lahendus ei arvesta katuse liikumise ja ilmastikuga.
Maandus, potentsiaaliühtlustus ja piksekaitse
Metallkonstruktsioonid, inverter, kaitseaparaadid ja kaablid peavad moodustama läbimõeldud elektrilise terviku. Maandus ja potentsiaaliühtlustus on osa ohutust paigaldusest. Piksekaitse vajadus ja lahendus sõltuvad hoonest, olemasolevast piksekaitsesüsteemist ja paigalduskohast.
Kui hoonel on piksekaitse, tuleb paneelide paigutus ja metallosade ühendamine selle süsteemiga kooskõlastada. Kui piksekaitset ei ole, ei tähenda see automaatselt, et päikesepaneelide tõttu tuleb alati täielik süsteem rajada, kuid olukord tuleb projekteerimisel läbi hinnata.
Võrguühendus, seadistamine ja dokumentatsioon
Võrku ühendatud päikeseelektrijaama puhul tuleb enne ehitamist kontrollida liitumislepingu tingimusi ja vajaduse korral taotleda võrguettevõtjalt tootmissuunaline võimsus. Menetluse sisu ja kestus sõltuvad süsteemi võimsusest, liitumispunktist ning kohaliku võrgu võimalustest. Kui võrku elektrit anda ei lubata või on see ebamõistlikult kallis siis võib kasutada ekspordipiirangut või lisades akud, kasutada suurem osa toodangust omatarbeks.
Pärast paigaldust kontrollitakse ühendused, kaitsed, inverteri parameetrid, mõõtesuunad ja monitooring. Klient peab saama aru, kuidas süsteemi jälgida, millal tootlus on tavapärane ja kelle poole pöörduda häire korral. Töö üleandmisel peab dokumentatsioon vastama konkreetse objekti ja tehtud töö ulatusele.
Mille järgi päikesepaneelide paigaldajaid võrrelda?
Ära võrdle ainult paneelide arvu ja lõpphinda. Vaata, kas pakkumises on kirjeldatud kinnituslahendus, inverteri mudel, kaitseaparaadid, kaabeldus, kilbitööd, võrguettevõtja asjaajamine, seadistamine, dokumentatsioon ja garantiitööde korraldus. Kui oluline osa on jäetud täpsustamata, võib odavam pakkumine muutuda töö käigus märksa kallimaks. Enamasti on võimatu pakkumises aru saada komponentide tegelikust kvaliteedist.
Pakkumine peab sobima ehitusobjektile, mitte baseeruma tüüphinnakirjale
Eesti PäikeseVägi vaatab enne lahenduse soovitamist üle tarbimise, paigalduskoha ja elektrisüsteemi. Nii saab juba pakkumise etapis arvestada töödega, mis on süsteemi ohutuks ja korrektseks toimimiseks tegelikult vajalikud.
Korduma kippuvad küsimused
Kui palju paneele minu katusele mahub ja milline võimsus sellest tuleb?
See sõltub kasutatavast paneelist, katuse mõõtudest, muudest takistustest katusel, hooldusvahedest ja paigutusest. Esmane hinnang on võimalik teha katuseplaani, Google Mapsi või droonifotode põhjal, kuid lõplik paigutus valmib projekteerimisel.
Kas olemasolev elektrikilp tuleb ümber ehitada?
Mitte alati. Vajadus sõltub kilbi seisukorrast, vabast ruumist, süsteemi võimsusest ja sellest, kas lisatakse aku või varutoide. Hübriid- ja akulahenduste puhul tuleb kilbis enamasti teha vähemalt osa muudatusi.
Kas päikesepaneelide paigaldus vajab võrguettevõtja kooskõlastust?
Kui süsteem ühendatakse elektrivõrguga, tuleb lähtuda liitumislepingu ja võrguettevõtja tingimustest. Kõik võrguga paraleeltöös olevad tootmisüksused vajavad kooskõlastust võrguettevõtjaga.
Kas katuse kandevõime arvutus on alati vajalik?
Mitte alati, kuid vastutus katuse sobivuse lasub hoone omanikul. Tavaliselt on katused ehitatud piisava tugevusvaruga ja seda arvestame ka süsteemi kavandamisel. Mõnikord nõuab KOV ehitusloa menetluse käigus vastavat kinnitust. Vanemate või konstruktsioonilt ebaselgete hoonete puhul on mõistlik tellida ehitusinseneri hinnang või arvutus.
Kuidas välditakse katuse lekkimist?
Valitakse katusekattele sobiv kinnitusviis, kinnitused paigutatakse konstruktsiooni järgi ning läbiviigud tehakse selleks ettenähtud süsteemidega. Silikooni või juhuslike tihendusmaterjalide kasutamine ei asenda korrektset katuse läbiviiku.
Kui kaua paigaldus kestab?
Füüsiline paigaldus võib eramul võtta mõne tööpäeva, kuid kogu protsess hõlmab ka projekteerimist, seadmete tarneaega, võrguettevõtja toiminguid ja dokumentatsiooni. Suuremate objektide ajakava koostatakse projekti järgi.