Tööstuslik energiasalvesti võib vähendada ettevõtte energiakulu, parandada liitumisvõimsuse kasutamist, salvestada päikesepargi toodangut ja teenida tulu elektriturgudel. Tulemus ei sõltu ainult aku mahutavusest. Sama oluline on võimsus, juhtimistarkvara, ühendusviis, lepingud energiaturu teenusepakkujaga ning ettevõtte tegelik tarbimisprofiil.
Kas aku sobib sinu ettevõtte tarbimisprofiiliga?
Esialgseks analüüsiks vajame vähemalt tunnipõhist tarbimist, liitumisvõimsust, võrgupaketti, infot olemasoleva päikesepargi ja generaatori kohta ning kirjeldust peamisest eesmärgist.
Kust tuleb tööstusaku rahaline kasu?
Aku saab osta elektrit odavamatel tundidel ja kasutada või müüa seda kallimatel tundidel. Seda nimetatakse hinnavahe ehk arbitraaži kasutamiseks. Ettevõtte puhul võib lisanduda koormustippude vähendamine, mille abil hoitakse võrgust võetav võimsus kontrolli all ning välditakse mõnel juhul liitumise suurendamist või vähendatakse võimsusega seotud kulusid.
Täiendav tulu võib tulla sagedusreservide ja muude paindlikkusteenuste turult. Need tulud sõltuvad turureeglitest, agregaatorist, aku tehnilisest võimekusest ja sellest, kui palju aku peab teenuse osutamiseks valmis olema. Kõiki tulumudeleid ei saa lihtsalt täies mahus kokku liita, sest üks ja sama aku võimsus ei ole samal hetkel mitme eesmärgi jaoks vabalt kasutatav.
Kuidas määratakse aku võimsus ja mahutavus?
Mahutavus kilovatt-tundides näitab, kui palju energiat aku hoiab. Võimsus kilovattides näitab, kui kiiresti saab seda laadida või tühjendada. Koormustippude vähendamiseks võib olla vajalik suur võimsus, kuid suhteliselt väike mahutavus. Neljatunnise turutoote või päikeseenergia õhtusse nihutamise jaoks on vaja suuremat energiamahutavust.
Õige suurus leitakse simulatsiooniga, kus kasutatakse ettevõtte tegelikku tarbimist, elektrihindu, võrgutasusid, päikesejaama tootmist ning planeeritud töörežiime. Liiga suur aku seob põhjendamatult kapitali; liiga väike aku ei suuda soovitud teenust piisavalt kaua pakkuda.
Päikesepark ja aku ühe juhtimise all
Päikesepargi ülejääkide salvestamine võimaldab suurendada kohapeal kasutatava energia osakaalu ja vähendada võrku antavat tippvõimsust. Kui liitumisvõimsus piirab päikesepargi suurust, võib aku aidata tootmist ajas nihutada, kuid lahendus peab arvestama inverterite, mõõtmise ja võrguettevõtja tingimustega.
Juhtimissüsteem peab otsustama, millal on kasulikum aku päikeseenergiaga täita, millal osta võrguenergiat, millal vähendada ettevõtte tippu ja millal jätta võimsus turuteenuse jaoks vabaks. Ilma läbimõeldud EMS-ita võib kallis aku töötada ainult ühe lihtsa režiimi järgi.
Asukoht, vundament ja kaablitrassid
Väiksem energiasalvesti võib sobida tehnoruumi, kuid suuremad süsteemid paigaldatakse tavaliselt välitingimustesse kappide või konteineritena. Asukohta valides tuleb arvestada juurdepääsu, vundamendi, kaablite pikkuse, sadevee, lume, mürataseme, hooldusruumi ja päästetööde võimalusega.
Kaevetöö ja kaablitrass võivad moodustada märkimisväärse osa projektist, eriti kui aku asub liitumispunktist või peakilbist kaugel. Seetõttu tuleb asukoht valida elektrilise ja ehitusliku lahenduse põhjal, mitte ainult vaba platsi järgi.
Tuleohutus ja tehniline vastutus
Tööstusaku ohutus põhineb mitmel kihil: akuelementide keemia, akuhaldussüsteem, temperatuurijälgimine, elektrilised kaitsed, ventilatsioon või jahutus, tulekahju tuvastamine, vajaduse korral summutus ning objekti töökorraldus. Kõik need peavad moodustama ühe dokumenteeritud lahenduse.
Nõuded sõltuvad süsteemi suurusest, asukohast, hoonest ja konkreetsest tootest. Seetõttu ei ole õige kopeerida teise objekti vahekaugusi või päästelahendust ilma projekteerija ja asjaomaste osapoolte hinnanguta. Tootja paigaldusjuhend peab olema projekti lähtealus, mitte hiljem vaadatav lisadokument.
Aku, ATS ja generaator
Aku saab ühendada generaatori ja automaatse ümberlülitussüsteemiga, kuid tööloogika tuleb täpselt läbi mõelda. Tuleb otsustada, millal generaator käivitub, kas see laeb akut, millised koormused jäävad varutoitele ning kuidas välditakse generaatori, võrgu ja inverteri sobimatut paralleeltööd.
Mõnel objektil vähendab aku generaatori käivituste arvu ja võtab üle lühikesed katkestused. Teisel objektil on generaator vajalik pika katkestuse ajal aku laadimiseks. Sobivus sõltub nii generaatori juhtimisest kui ka inverteri võimest ebastabiilsema toiteallikaga töötada.
Mida pakkumiste võrdlemisel vaadata?
Lisaks mahutavusele ja võimsusele tuleb võrrelda kasutatavat energiamahtu, lubatud töötemperatuuri, tsüklite ja läbilastud energia garantiid, PCS-i ülekoormusvõimet, jahutust, tuleohutussüsteeme, juhtimisliideseid, hooldusvajadust ja kohaliku tehnilise toe olemasolu.
Oluline on ka süsteemipiir: kas pakkumine sisaldab vundamenti, kaableid, trafot, keskpingeseadmeid, võrguettevõtja nõuete täitmist, EMS-i, sideühendust, turuintegratsiooni, käivitamist ja hoolduslepingut. Kaks sama kWh numbriga pakkumist võivad tegelikult hõlmata väga erinevat töömahtu.
Tasuvusarvutus peab arvestama aku kulumist
Iga laadimis- ja tühjendamistsükkel kasutab osa aku elueast. Tulumudelit hinnates tuleb arvestada kasutegurit, abitarbimist, võimsuse vähenemist, hooldust, turuteenuse tasusid ja garantiitingimusi. Ainult ajalooliste elektrihindade vahe korrutamine aku mahutavusega annab liiga optimistliku tulemuse.
Esmalt mudel, seejärel seade
Eesti PäikeseVägi aitab välja selgitada, millisest kasutusviisist tulu tekib, millist aku võimsust ja mahutavust see nõuab ning millised ehitus- ja elektritööd tuleb investeeringusse arvestada.
Korduma kippuvad küsimused
Kui suur aku on ettevõttele mõistlik?
Seda ei saa määrata ainult aastase tarbimise järgi. Vaja on vähemalt tunnipõhist tarbimisprofiili, liitumisvõimsust, elektripaketti, päikesepargi andmeid ja kavandatud kasutusviise.
Kas tööstusaku tasuvus tuleb peamiselt sagedusturult?
See võib olla oluline tuluallikas, kuid turutingimused muutuvad ning kogu investeeringut ei tohiks rajada ainult ühe teenuse ajaloolisele tulule. Tavaliselt hinnatakse mitme kasutusviisi kombinatsiooni.
Kui palju ruumi energiasalvesti vajab?
See sõltub võimsusest, mahutavusest, tootest, ohutusvahedest ja hooldusruumist. Lisaks seadme mõõtudele tuleb arvestada vundamenti, kaablitrasse, juurdepääsu ja vajaduse korral trafot või keskpingeseadmeid.
Kas aku saab töötada koos generaatoriga?
Jah, kuid generaatori, ATS-i, inverteri ja koormuste juhtimine tuleb projekteerida ühe süsteemina. Kõik inverterid ei oska generaatoriga samadel tingimustel töötada.
Kas tööstusaku võib anda hoonele varutoidet?
Võib, kui süsteemi ühendus, lülitused, maandusrežiim, võimsus ja juhtimine on selleks kavandatud. Suure hoone täielik varutoide võib nõuda oluliselt suuremat PCS-i ja akumahtu kui turuteenusteks vajalik lahendus.
Kes juhib akut energiaturul?
Tavaliselt teeb seda agregaator või energiateenuse pakkuja, kes ühendab aku vastava turuga. Lepingus tuleb selgelt kokku leppida juhtimisõigused, tulude jaotus, aku kasutuspiirangud ja vastutus.