Koju päikeseelekter juba sügiseks
Elektrilevile esitab liitumistaotluse igal nädalal üle 258 elektritootja. Nendest suur osa on mikrotootjad, päikesejaamad, millega soovitakse elektrit toota peamiselt oma kodu või ettevõtte tarbeks. Koondasime kogu info, mida on vaja oma päikesejaama rajamiseks.
Kodule piisab 8–12 kW
Jaama võimsust planeerides tuleb lähtuda varasemate aastate energiatarbimisest. Kõige lihtsam on oma elektritarbimise andmeid uurida Elektrilevi iseteeninduse portaalist. Uusehitise jaoks saab teha prognoosi, võttes arvesse planeeritud küttesüsteemi, suuremaid kodumasinaid ja muid suuremaid tarbijaid. Arvesse peab võtma ka maja peakaitsme suurust, mis võib seada piiranguid. Keskmine Eesti eramu tarbib aastas 7000–11 000 kWh energiat. Sellise tarbimise jaoks on piisav ehitada 8–12 kW päikesejaam.
Arvestama peab ka seda, et osas piirkondades võivad majapidamised vajada rohkem päikesepaneele kui mujal, sest eri piirkondades on jaamade toodang erinev. Oma piirkonna päikesepaneeli tootluse teadasaamiseks võib kasutada kalkulaatorit: https://re.jrc.ec.europa.eu/pvg_tools/en/. Kalkulaatoris tuleb määrata planeeritava päikesejaama asukoht kaardil, sisestada päikesepaneelide koguvõimsus, nende asimuut ja kalle ning süsteem arvutab vastuseks ligikaudse elektritoodangu kuude lõikes.
Kuidas paigaldada päikesepaneele?
Üldine reegel on, et 1 kW päikesepaneele vajab ligikaudu 5,5–6,5 m2 katusepinda. Lamekatustele paigaldades on ruumi rohkem vaja. Maapinnale paigaldades võib arvestada ruumivajadusega 5 m2 1 kW kohta.
Kõige suurema tootluse annavad lõuna poole paigaldatud päikesepaneelid. Edela või kagu poole suunatud paneelide toodang on umbes 4–8% väiksem.
Itta või läände suunatud paneelid toodavad umbes 15% vähem elektrit, aga selline paigutus on parim lahendus, kui eesmärk on toota elektrit ühtlaselt kogu päeva: tootmine algab juba hommikupäikesega ja toimib ka õhtupäikesega. Selliselt on kasuks ka madalam katuse kaldenurk, sest tagab ühtlasema toodangu. Arvestada võib ka aegadega, millal on majapidamise elektritarbimine suurem. Kui rohkem elektrit tarbitakse pärastlõunal, võiks rohkem paneele paigaldada lääne poole. Kuna elektri börsihind on tihti kõrgeim just hommikuti ja pärastlõunal, võib päikesepaneelide ida-läänesuunaline paigaldus olla lõunasuunalisest isegi mõistlikum.
Põhjapoolsele katuseküljele ei ole üldjuhul otstarbekas paneele paigaldada, sest nende tootlus võrreldes lõunasuunalise paigaldusega on kolmandiku võrra väiksem.
Kui hoone katusele langeb palju varje, võiks kaaluda paneelide maapinnale paigaldamist. Kodu või ettevõtte elektriga varustamiseks on enamasti piisav, kui päikesepaneelid saavad iga päev neli-viis tundi otsest päikesevalgust.
Päikesevalgus on parimalt kasutatud, kui paneelid on paigaldatud katusele 35–40-kraadise kaldenurgaga. Enamasti on Eesti majade katused madalama kaldenurgaga, tavaliselt 15–25 kraadi. Kaldenurka muutma ei tasu hakata, sest enamasti ei anna see tootlikkusele nii palju juurde, et õigustada tehtavaid kulutusi. Kui ümberringi ei ole suuri takistusi, näiteks puid, mis võivad päikest varjata, võib päikesepaneele paigaldada ka lamekatusele. Madal katus toimib paremini suvekuudel, järsk katus annab rohkem toodangut talvisel hooajal. Eeldusel, et päike paistab, suudavad kõrge paigaldusnurgaga paneelid sulatada paneelil oleva väikse lumekirme isegi –10-kraadise välistemperatuuri ajal. Päikesepaneelid töötavad tõepoolest ka talvel, kuid nende tootlus on väike isegi lumevabades tingimustes, sest päikesevalgust on vähe. Päikesepaneelidelt hakkab arvestatavalt elektrit tulema alates märtsist. Suurima toodanguga kuud ongi tavaliselt aprill ja mai, sest päike käib siis kõrgemalt ja päikesepaneelid töötavad tõhusamalt jahedama temperatuuriga. Jaanuariga võrreldes võib mais saada paneelidest üle kümne korra rohkem elektrit.
Kui palju maksab päikesepaneelide paigaldamine?
Päikesepaneelide maksumus on langenud. Ent koroonast tingitud logistikaprobleemid on märgatavalt tõstnud transpordihindu. Samuti on hindadele mõju avaldanud tooraine tarneraskused. Kodumajapidamises kasutatavat päikesesüsteemi rajades võib arvestada keskmiseks maksumuseks 1000 eurot/kW. See hind sisaldab nii nõustamist, projekteerimist, päikesepaneele, paigaldamist kui ka dokumentatsiooni. Eraldi peab juurde arvestama elektrivõrguga liitumise kulud. Olenevalt piirkonnast võib tekkida vajadus näiteks trafo paigaldamiseks, elektriliini ehitamiseks või ka olemasolevate liinide läbilaskevõime suurendamiseks. Liitumise hinna teadasaamiseks tuleb soovitava tootmisseadme kohta esitada liitumistaotlus juba enne päikesejaama rajamist, et hoida ära hilisemaid ebameeldivaid üllatusi.
Liituda võrguga või mitte
Igale poole elektriliinid ei ulatu või on nende võimsusvaru ebapiisav. Võrgu ehitamine või tugevdamine võib osutuda väga kalliks, mistõttu peab kaaluma, kas mõistlik on ehitada võrguühendusega või -ühenduseta tootmisjaam.
Aastaringse elukohani tasub ehitada võrguühendus, kui selle maksumus on kuni 10 000–15 000 eurot, sest ka võrguvaba (off-grid) ühenduse lahendus on kulukas. Kui võrguühenduse loomise eest küsitakse üle 15 000 euro, on mõistlik kaaluda off-grid-lahendusi.
Võimalikud on ka hübriidlahendused, mis on mõeldud eelkõige lühiajalistest võrgukatkestustest ülesaamiseks. Samuti aitavad need lahendused suurendada toodetud elektri omatarvet, kui laadida akud täis päikeseenergiat, mida kasutada ajal, kui päike ei paista.
Off-grid-lahendusel on võrguühendusega lahenduse ees eeliseid. Elektrivõrgust sõltumatu olles ei lisandu võrgu- ja liitumistasusid ning muid tasusid elektri tarbimise eest. Elektri olemasolu ei olene ilmast, nii et omatootmine on tormikindel. Elektrivajaduse suurenedes saab süsteemi lisada päikesepaneele, akusid ja muid komponente.
Paraku on off-grid-lahendus üldjuhul kulukas. Seadmed vananevad ja eelkõige vajavad väljavahetamist akud. Aasta läbi off-grid-lahendust kasutades peab arvestama ka kütusekuluga, et vajaduse korral generaatorit töös hoida.
Päikesepaneelidega seotud load ja kooskõlastused
- Liitumistaotlus võrguettevõttele
- Päikeseelektrijaama projekt
- Ehitusregistri kanne ehitise ehitusregistrisse kandmiseks. Seda nõuavad kõik omavalitsused. Osal juhtudel piisab ehitusteatisest, aga osal juhtudel on vaja ehitusloa taotlust.
- Võrguettevõttele tuleb esitada päikeseelektrijaama dokumendid. Nendeks on tootmismooduli seadistamise protokoll – kui päikesejaam on valmis ja inverter paigas, koostab projekteerija seadistamise protokolli ja nõuetekohasuse deklaratsiooni.
- Väiksem päikesejaam jõuab tootmiseni paari kuuga
On suur vahe, kas tootmist tahetakse alustada peamiselt omatarbeks eramaja või ettevõtte juures asuva mikrotootmisjaamaga või üle 15 kW päikesejaamaga.
Ettevõtte Eesti PäikeseVägi turundusjuhi Katrin Soone kinnitusel on tavaliselt pikimad ooteajad seotud võrguettevõtja viivitustega liitumispunkti ehitamisel või ehitusloa saamisel. Ent tal on tuua ka näide Võrumaa kliendist, kes taotles aprillis KredExi toetust kohe pärast toetusvooru avanemist ning kel on juba 10 kW päikesejaam katusel ja ka KredExi toetus käes. Kõik oleneb sellest, kui kiiresti KredExis toetusi läbi vaadatakse ja kas kliendil on esitatud kõik vajalikud dokumendid, et tema taotlus rahuldada, ütleb Soone.
Elektrilevi hoiatab, et tootmisseadet tohib kasutada alles pärast tootmistingimusi sisaldava võrgulepingu sõlmimist. Paralleelne töö võrguga ja elektrienergia võrku edastamine on võrgulepinguta keelatud. Elektrienergia müümiseks tuleb sõlmida elektrileping elektrimüüjaga.
Mikrotootjate ehk kuni 15 kW võimsusega tootjate liitumispakkumisi väljastab Elektrilevi keskmiselt 37 päevas. Väiketööd (millele ei ole vaja koostada projekti) tehakse üldjuhul 45 päevaga. Üle 15 kW liitumisega aga sellel aastal enam kindlasti lõpule ei jõua, kinnitatakse Elektrilevist. Suuremate elektritootjate taotluste menetlemine võib vajada jaotusvõrguettevõtja ja põhivõrguettevõtja vahelise tootmismahtude läbilaskevõimsuse suurendamist. Seetõttu võib liitumispakkumiste väljastamiseks kuluda kuni 340 päeva. Väidetavasti saadakse liitumispakkumiste esitamisega hakkama keskmiselt 80 päeva jooksul. Liitumispakkumine kehtib 60 päeva. Töid alustatakse pärast lepingu allkirjastamist ja esimese osamakse tasumist. Üldjuhul ehitatakse projekti vajavad võrguühendused valmis aasta jooksul.
Päikesepaneele on kerge hooldada
Foto: Pixabay
Päikesepaneelid on peaaegu hooldusvabad, sest süsteemis pole liikuvaid osi, mis vajaksid otsest hooldamist. Peamiselt on vaja aeg-ajalt puhastada ja pesta. Suurim mustus tekib tavaliselt kevadeti pärast lume sulamist ning taimede ja puude tolmlemist. Heaperemehelik oleks paneelidelt eemaldada sinna tormiga sattunud lehed ja oksad, mida vihm ei suuda maha pesta ja mis takistavad elektritootmise potentsiaali. Piirkondades, kus esineb palju õietolmu, võiks paneele iga natukese aja tagant pesta. Kõige suuremat kahju võib päikesepaneelidele tekitada sammal. See tuleb kiiresti eemaldada. Halvimal juhul võib selle eemaldamata jätmine põhjustada päikesepaneeli süttimise.
Puhastada tuleks hommikul, õhtul või vihmasel päeval, kui päikesekiirgus ei ole intensiivne. Talvel paneelidelt lund lükata ei tasu, sest paneeli elektritootlus on sellel ajal nagunii väike ja oht paneele vigastada on suurem.
Kõige paremini sobib deioniseeritud vesi. Kui tavalisest kraaniveest on mineraalained eraldatud, ei jäta see paneelile plekke.
Tähelepanu tasub pöörata inverterile. Selle ümber peab olema külgedelt paarkümmend sentimeetrit ja üleval otsas vähemalt pool meetrit vaba ruumi. Õues asudes peab inverter olema kaitstud otsese vihma eest. Samuti ei tasu eirata inverterilt tulevaid veasõnumeid.
Paari aasta tagant tasub lasta spetsialistil üle kontrollida päikesepaneelide kinnitused, et midagi ei oleks tuulega lahti tulnud.
Levinud probleem on ka elektripistikute halb ühendus või hermeetilisuse puudumine. See võib tekitada tulekahju, kuid kindlasti vähendab päikesepaneelide tootlikkust.
Päikesepaneelid väsivad süsteemis viimasena
Päikesepaneelide tootjad annavad paneelidele üldjuhul 25-aastase garantii. Ka 25 aasta möödudes ei pea tingimata päikesepaneele välja vahetama, sest nende eluiga on kindlasti pikem. Küll aga väheneb nende võime päikesevalgust neelata ja tootlikkus. Suurema tõenäosusega vajab nende eluea jooksul väljavahetamist hoopis kinnitusraamistik.
Samuti vajab enne päikesepaneele väljavahetamist inverter, mida peaks vahetama iga 10–15 aasta tagant, sest inverter saab süsteemis suure koormuse.
Kui süsteemis kasutatakse akusid, siis nende liitiumaku keskmine eluiga on 10 aastat. Seejärel hakkab nende jõudlus vähenema. Akut ostes tasub uurida, mitu laadimis-tühjendamistsüklit on tootja hinnangul piiriks aku garantiile ja kui palju neid üldse on aku eluea jooksul lubatud.